kaheksateistkümnes

Korter

Väljas tuuline ilm on praegu.
Kes see akna on lahti jätnud?
Vahtrad õitsevad ilmaaegu -
oleks ükski nad meelde jätnud!

Kuivab hoovi pääl nööril linu,
köögiaknasse taevas paistab.
Tulbikimp tõstab külmi ninu,
õige teraselt tube haistab:

lauad, peeglid, raamatukapid,
kõigi seinte pääl suuri pilte.
Kohvreis mõned villased lapid,
vanu valgeid pudelisilte.

Tummstseene ning vähe lootust.
Tunded aeglaselt pragunevad.
Põrand naksub. Ning vastu ootust
aknas ikka ja jälle kevad.

(Viivi Luik. Luulet 1962-1974. 1977)